Loomulikult kirjutati mulle tagasi ja paluti helistada neile, et täpsemalt selgust saada mis ma ikka tahan. Minu kõne peale lubati asja uurida, et järsku annab mind kuhugi vahele pigistada ja loomulikult korduvalt küsiti mu nime (nad arvasid vist, et ma teen nalja v siis tegelikkuses ikka ei tea mis mu nimi on ja valisin suvalise metalli Mendelejevi tabelist).
Piinapingi poole liikudes sadas väljas peenikest paduvihma (see on selline...hmm... raske seletada, peab nägema ja kogema) ja puhus üsna vinge tuul. Kuigi sooja näitas ca 13 kraadi, peab tõdema, et tegelikkuses oli tuul soe ja Eestis sellise temperatuuri ja vihma juures on tunduvalt vastikum olla. Kohale jõudes pidin täitma mingid vormid, millest enamus lahtreid tühjaks jäid (kohe näha et võõrmaalane, kes tuli meditsiinireisile :P) ja seejärel näitas pilusilmne saatusekäsi mulle seda tuttavat geštaapo valgustusega tugitooli. Arst ise oli lahe keskeas tüüp, kes oli Eestis ülikoolis kunagi käinud ja üleüldse oli terve protsessi jooksul selline mõnus tunne, et oled heades kätes. Tulem muidugi oli vähe teistsugune - hammas raiuti välja (valu muidugi ei tundnud, kuna päris mitu liitrit tuimestit valati igemetesse). Töö puhas ja korralik ja niisamuti ka arve - kokku läks ca 3300 EEK!!! Hõissaa!!!
Kogu see protsess garanteeris meile olukorra, kus me linna minna ei saanud, kuna mul oli mokk töllakil ja oli ka ette teada et mind ootab ees mõnus valuvaigistikuur. Otsustasime poest läbi käia, soetada no soft diet tooteid (kuna mul käis suu lahti niipaljukest, et lusikas vaevu sisse mahtus) ja koju minna. Kodus tutvusime keldris asuva pesuruumiga (jah, täpselt selline see välja näebki nagu filmides näidatakse - kümneid pesumasinaid ja iga pesu eest maksad eraldi). Kui kohustuslikud pesuprotseduurid läbi, otsustasime püreesuppi teha (tundus sobiv toit invaliidile). Selleks otsustasime kasutada nurgas olevat blenderit ja tulemus oli täpselt selline (blender pildilt eemaldatud, kuna see ei kannatanud enam kriitikat):
...Jippii, koristada oli fun :DKöök puhas ja söödud, otsustasime siiski minna kodukandi jalutuskäigule. Kuna maja taga avaldub ilus vaade eramajade piirkonnale, mille taga omakorda park ja kõrghooned ning äripiirkond, mõtlesime seda oma silmaga kaema minna.
Pilt meie kodu rõdult:
Eramajade piirkonnas jäi silma paar asja:
1) Kanadalased on meeletud (et viisakalt öelda) murulembelised olevused. Iga murulible on piinlikult pügatud ja nagu ka Kai kuskilt raamatust luges, siis pidavat lausa trahvi saama kui sinu muru mõned päevad kauem pügatud mingil põhjusel ei ole. Naljakad tegelased aga mis salata, silmal on ilus vaadata.
2) Rahvusloom peaks neil olema orav, mitte kobras! Oravaid on siin meeletult ja kõik teistsugust värvi, kui eestis (Mustad, hallid, valged, jne) ning inimpelglikud nad ei ole. Kusjuures Kaiga juba arutasime, et tõenäoliselt on tegu algusjoovastusega ja üsna pea enam ei ütle "aawww, vaata, orav", vaid pigem juba "agrr, jälle need oravad"
PS! Pilt tehtud kuskil max 2 m kauguselt:
Jalutatud sai sinna kõrgete majadeni ja isegi naca edasi ja peab tunnistama, et väga mõnus oli. Jätkuvalt on tunne, et siin ühiskonnas on hea olla ja lubab isegi ka ilma paranemist, mis tähendab, et eks läeme teeme kaugema linnaekspeditsiooni ka ära.
Vot, selline päev oli! Silver valutab oma hammast edasi (või noh, seda kohta kus kunagi hammas oli) ja Kai mõnuleb niisama.
Lõpetuseks mõned pildid meie kodust ka (pärast seda, kui siin mitu h koristustunde magama sai pandud :):
huhh vähemalt on teil telekas, ma juba muretsesein nagu vähe.
ReplyDeletehamba kohta niipalju et ma saan aru et reisikindlustus siis hambaravi ei kanna, nagu ikka... ei lugenud välja mis hammas oli. krt karm värk ikka, kuna ma olen hammasteprobleemiga üle keskmise tuttav inimene siis pidi see ikka väga halvas seisukorras hammas olema. tavaliselt on välja tõmbamine ikka viimane asi mida üldse teha
Eks ta oli jah selline äbarik mul, aga kodune arst ütles, et kannatan aasta ära :S Kohalik arst imestas ise ka, et kuidas selline tiksuv pomm suhu jääti...
ReplyDelete