Tänast hommikut alustasime netis surfamisega, et teha teine katse oma isikliku SIN numbri soetamiseks. Leidsime küll mingi digitaalse vormi, mis tuli täita ja posti panna (esimese hooga mõtlesime, et "mail us" tähendab automaatselt e-maili, aga siin tähistab see ju tiguposti), kuid kuna ei ole kindel, et kuidas siin see postisüsteem toimib, siis otsisime lähima "service canada" kontori ja seadsime sammud sinna poole. Õnneks asus see suht lähedal (metrooga mõned peatused). Vahemärkusena pean pöörduma Kulla poole - me valisimegi soojema kliima! Nimelt oli juba ennem kesklõunat ilm lämbelt palav ja meie hoolikalt valitud varakevadine riidemood pani meid teel nummerdamisele mõnuga higistama. Numbri saamine ise oli ülimalt lihtne protsess ja nagu siin juba on kombeks saanud, siis teenendus oli tasemel. Alguses viskasime meid teenendanud naisterahvaga nalja minu nime üle (kuna mind hüüdes kostus minu nimi tema suust sellisena, nagu ma oleksin Kanadasse integreerunud Plutolt) ja hilisemalt veerisime koos mu isa nime, mis oli avaldusele üks kohustuslik väli. Siinkohal tervitusi kodustele!
Miskipärast on Kai nimi vähemlõbusam... võibolla kostub see neile nii ulmelisena, et isegi nalja ei julgeta heita? :)
SIN numbrid käes, liikusime kesklinna poole. Plaanis oli siis minna ülikoolilinnakusse, mida meile eile soovitas Ukraina tütarlaps Apple poes. Kuna metrooga pidi sinna sõitma suhteliselt pika maa, siis siinkohal räägiks natuke sellest integreerumise mõistest. Nimelt, esimestel päevadel vaatasime muigavalt inimesi, kes juhtmed kõrvades ja silmad raamatusse suunatult, metroos liiklesid. 90% inimestest, kes metrood kasutavad, näevad just sellised välja. Kuna Kaile sai eile uhke hõbedane iPod soetatud ja mul mängib ka iFöön muusikat, siis otsustasime täna massi sulanduda. Lisaks oli Kail näpus glamuuriajakiri ja mul raamat. Tõesti, hoopis kiiremini liikus see vagun seekord.
Ülikoolilinnakusse jõudes avanes meile vinge vaade - ülikool ise on vana inglise stiilis ehitis, mis laiub üsna suurel alal keset pilvelõhkujaid. Seinad on kaetud ronipuudega ja ülikooli hoovis palju rohelust. Oleks ma selles ülikoolis õppinud, oleks ainult viisi saanud :P
Linnakust lahkudes otsustasime lihtsalt ringi kolada ja "ära eksida". Liikusime sinna, kus jalad viisid, mistõttu nägime palju lahedaid kohtasid. Peab tunnistama, et selles linnas on rohkem parke, kui Bella karvu riietel peale müramist. Tegime ühes ka pikema peatuse ja üritasime siblivaid oravaid kokku lugeda. Võimatu! Mul on tunne, et nad paljunevad jooksu pealt ja pooldumise teel 60 sek intervalliga. Ühest poseerijast saime ka pildi:
Nüüd aga veidrustest. Nimelt on esimene veidrus ilm! Mõne sekundiga võib taevas tõmbuda tumemustaks, kallata kaela liitrite kaupa vett ja siis järgmine hetk teha pähe näo, nagu midagi poleks olnud. Nimelt jooksime vihma eest varju metroosse (kuigi vihm ise oli mõnusalt soe), et liikuda kodu poole ja kui ca 20 min hiljem maa alt väljusime, oli lõõmav päike ja silmapiiril ei olnud mitte ainsamatki pilve. Nice!
Teine veidrus on Kanadalane ise (selline hea veidrik). Nimelt üks nende omadus on ülim viisakus. Jooksin metroost väljudes ühele vahtralehe esindajale otsa ja tema kukkus kohe seepeale vabandama, nagu oleks mul just kaela murdnud. Veidrad tegelased... ei osanud kohe suurest imestusest vastu vabandada.
Veel üks veidrus (meile ka teada mingil määral) on nende armastus jäähoki vastu. Tänastes uudistes rääkis ette ja taha sellest, et suure tõenäosusega pääseb Winnipeg NHL'i. Kokku kulutati sellele teemale ca 90% kogu tänasest uudisteprogrammist (jutt käib siis sellisest CNN laadsets uudistekanalist - CNC) ja siis väikeste vahelõikudena räägiti ka muust mitte nii olulisest. Ntx pühendati terve 1 minut sellele, et kuidas kuskil kanada väikelinnas lõõmas metsatulekahju ja üle 60 elamu põles maha ja inimestel ei ole kuskil elada ja võibolla käis ka peaminister seal olukorraga tutvumas, aga nüüd tagasi stuudiosse, kus on Winnipeg'i mänedžer, kes räägib täpsemalt sellest, kuidas....
Jäähoki on siin ikka väääääga A ja O! Ja oh õudu, kui Stanly karikas peaks tulema Kanadasse...
Selline päev oli siis meil täna. Homme püüame kohaliku pangakonto endale teha, kohalikud mob nr'd saada (mõlema eelduseks on tänase töö tulem - SIN nr) ja siis olenevalt ilmast otsustame, et kas läeme loomaaeda (seal peaks kiiresti minema, kuna seal pidavat olema kõigest 5000 looma), või siis läheme kuhugi parki logelema ja raamatut lugema - sest MEIL JU KOHUSTUSI EI OLE! :D
kas selle SIN numbriga on nii et kui selline viisa on siis kohe selle saadki, ja mis eeliseid sulle see annab reaalselt ?
ReplyDeleteja ei väsi kordamast: pakiks asju juba hea meelega
SIN number on siin enamasti kõige aluseks - eelkõige on seda vaja siis kui läed tööle (see on kohustuslik siis omada) ja ka teenendusasutused võivad seda sult küsida (täna pangakonto tegemisel nt küsiti, aga siis loobuti selle sisestamisest, kuna tšikk kauples meile välja VISA krediitkaardid - need lihtsalt võimaldavad kõikjal ja kõige eest maksta - ja ei tahtnud näidata et meie SIN on ajutine - kui algab 9'ga siis on ajutine). Aga selle taotlemine oli mega lihtne ja nagu alati - teenendus oli super :)
ReplyDeleteAhoi!
ReplyDeleteTore teie toimetustest lugeda. Vägagi tuttav on see esialgne ahhaa-ohhooo efekt ja rõõm lugeda, et teile uuel kontinendil meeldib.
Palju edu ettevõtmistes ja kindlasti kulgeb kõik ladusalt. Juba mõtleme, et kuidas ja millal teile külla tulla. ;)
Parimat