Nagu siis eelnevas sissekandes mainitud, sai käidud veidike maailma avastamas ning kiigatud mõlemale poole piiri. Augusti esimeses pooles otsustasime minna Chicagosse. Mõte tuli siis sellest, et meie Kanadas leitud sõbrad Maren ja Mihkel olid USA turneel viimased 3 kuud ja kuna neil kõik asjad sai Edmontonis kokku pakitud ja kaasa võetud, siis otsustasid Torontosse tulla. LA's aga tekkis plaanides väike muutus ja Maren lendas mõneks nädalaks koju Eestisse, mistõttu siis Mihkel otsustas üksi ette võtta kuulsa Route 66 läbimise. Teadaolevalt selle mõne kilomeetrise Trans America lõpp-punkt (või alguspunkt, kuidas võtta) on Chicago, otsustasime Mihklit seal tervitada tsivilisatsiooni tagasi jõudmise puhul. Niisiis lendasime Torontost Chicagosse ja tagasi sõitsime koos nende paljunäinud minivanis.
Ööbimisega otsustasime kodumajutuse kasuks läbi Airbnb (airbnb.com). Asja idee siis viia kokku ühelt poolt reisijänulised, kes otsivad mugavat kodumajutust ja hotellist odavamat hinda ning teisalt poolt sotsiaalseid koduomanike, kel huvi uute inimestega tutvuda. Kuna me just inimesi ei karda, siis tundus nagu hea mõte olevat. Saime seal oma käsutusse terve maja esimese korruse koos suure piljardilaua ja kõikide mugavustega. Pererahvas ise elas teisel korrusel. Võõrustajateks oli üks mehhiko noorpaar, kes terve elu USA's elanud ja kellega oli mõnus aega veeta. Meie lahkumisel lubasid, et tulevad külla, kuna pole elu sees Kanadas käinud :)
Chicago
Linnast - Chicago jättis väga positiivse mulje. Puhas, ilus ja võimas. Kesklinn on üsna turvaline, aga äärelinna teatud kohtadesse ei ole just soovitav oma nina pista. Linn paljuski jaguneb, nagu ka toronto, mingite kindlate kultuuridega sektsioonideks. Kesklinnast põhjapoole minnes on tegu jõukama eramajade piirkonnaga, lääne pool on endine sõjaväelaste elupaik, mis nüüdseks on tsiviilisikutega asustatud (mistõttu oma olemuselt üsna turvaline ja seal oli ka meie elupaik) ja lõuna pool rohkem metsik lääs, kuhu niisama uudistama ei soovitata just minna. Esimese asjana, mis kesklinnas silma paistis, oli see, et südalinn on kahetasandilik - seda otseses mõttes, kus linn on linna peal. Päris huvitav vaatepilt, kui alumisest linnaosast välja tuled ja avastad, et veel üks linn.
Kogu järveäärne piirkond on loomulikult täis luksusjahte ja erinevalt Torontost, on see väga heas korras. Pikk promenaad ja ilus vaade. Esimesel õhtul võtsime ette ühe korraliku jalutuskäigu, mis kätkes endas ca 15 km ringi ümber südalinna (miks see minu jaoks nii eredalt meeles on - sest selleks hetkeks ei olnud mul selg veel täielikult ära paranenud ja viimased 5 km oli paras ettevõtmine). Õnneks päädis meie jalutuskäik auhinnaga, kuna samal päeval korraldati järve peal võimas ilutulestik.
Teisel päeval lähtusime invaliidi vajadustest - minu - ja liiklesime rohkem ühistranspordiga - busside, metroode ja taksode näol. Tahtmine oli minna pilvelõhkujate tippu, aga kuna igal pool oli minimaalselt 3 h järjekord, siis otsustasime sobrada interneeduses ja leidsime ühe baar/lounge tüüpi koha, kuhu saab tasuta ja kust on vaat et veel parem vaade. Ainuke miinus, et avati peale kl 3 ja kuna sinnani oli aega, lõime aja surnuks akvaariumis. Peab tunnistama, et kuigi neid erinevaid veemaailmaid on üksjagu nähtud, oli see siiski muljetavaldav ja üsna asjalik koht aja surmamiseks. Hiljem liikusime siis pilvelõhkuja launge'i, nautisime vaadet ja lõpetasime õhtu linna parimas steak house'is nimega Gibson Steakhouse.
Kolmandal päeval alustasime siis tagasisõitu toronto poole. Kuna nii minul ja Mihklil oli kihk näha pankrotistunud Detroit'i, nihutasime marsruudi läbi kõleda ja maha jäätud suurlinna. Liikusid jutud, et kogu kesklinna piirkond on sisuliselt tühi, aga vaatepilt, mis meile avanes, kukutas alalõua guskile põlvede kõrgusele. Sisuliselt ei leidu kesklinnas ühtegi elatavat maja ja kesklinna eramajade piirkond on üks suur kummitustelinn. Sõitsime sisuliselt mööda suvalist trajektoori ja pildistasime kõike, mis ette jäi. Arusaadav, et miks kunagine 2 mil elanikuga linn järjest tühjemaks jookseb ja allesjäänud 700 tuh kasinates tingimustes elab. Samas, vaadates asja helgemat külge, siis on kesklinna piirkonna krundid, maad ja majad hetkel olematu hinnaga. Maja võid osta alates 1$ ja 600$ saad juba üsna korraliku kinnisvara.
Tobermory
Tobermory jääb siis Torontost ca 3-4 h autosõidu kaugusele ja asetseb Huron järve viivas poolsaare tipus. Erakordseks teeb selle koha iseäralik loodus, ebatavaliselt puhas vesi ja läbipaistvas vees olevad laeva vrakid (mis on ajavahemikus 100-150 aastat vanad). Ööbimiskohaks otsustasime võtta telkimiskoha ja reisikaaslasteks Mihkel ja Maren (kes too hetk meie juures elasid) ning Agnes (a.k.a non-stop itsitav rõõmupall). Nagu ka eelnevas postituses mainitud sai, siis on see indiaanlastelt jõuga võetud maalapp, millest väike osa on jäätud neile. Poolsaar on lõgismadude suurima asustusega paik Kanadas ja õnneks ka selles osas ei pidanud pettuma - nägime oma silmaga ära.
Chicago & Detroit:
Tobermory:
