Niagara Falls - 16.06.11

Kahjuks ei saa pikka sissejuhatust teha ning pinget kruvida koos küsimuste-vastuste vooruga, arvamaks, et kus me küll viimased kaks päeva oleme olnud. Kuna pealkiri võib targematele reeta, ei oleks see enam teiste osas aus. Just, need kes veel juurdlevad ja nuputavad, siis käisime, nagu igale uustulnukale kohale, tutvumas maalilise ojakesega, millel nimeks Niagara Falls.

Antud reis oli meil tegelikult juba broneeritud Mai lõpus, aga suutsime seda mingi ime läbi vaka all hoida. Kuna olime kuulnud, et juga tuleb jääda nautima ka õhtupimeduses, olime endale broneerinud hotelli ja et kõik ikka kindlasti iga nurga alt vaadatud saaks, siis kokku oli meil seal pea 2 päeva aega.

Sõidudistants Niagarale on võrreldav Tallinn-Pärnu otsaga, mis kulgeb mööda suurjärvistu kuulsaima lombi kallst Ontario Lake. Sõiduvahendiks valisime bussi, mis vastupidiselt Tallinn-Pärnu otsale oli aga hoopis teist masti hinnaga. Samas kui aus olla, siis ega väga muud valikut ei ole, kuna rong sinna ei sõida ja autot meil ei ole. Seega ca 250 eek nägu üks ots ja nuriseda pole mõtet, sest teine bussifirma küsis poole rohkem sama marsruudi eest.

Pärast 2 h sõitu Niagarasse jõudes pidime vantsima bussi jaamast u 45 min põhivaatamisväärsuste ning hotelli juurde. Tee sinna aga kulges mööda kanjoni äärt, mille sügavuses lookles kosest vahtu löödud rohekas jõgi.

Ilm oli ka soe ning päikesepaisteline, mistõttu jalutuskäik oli lausa nauding. Mida lähemale peamisele atraktsioonile, seda vahusemaks muutus jõgi ning aina enam hakkas silmapiirile tekkima kasiinosid. Nimelt on Niagara oma olemuselt väike Las Vegas, kus on mitmeid kasiinosid ja kus pidev non-stop show. Kuna kasiinod kuuluvad eranditult riigile ning Torontos ei ole kasiinosid, siis viiakse inimesi sinna hordide kaupa oma raha kulutama ning seda ala arendatakse kui kasiinopõrgut agaralt edasi. Visates esimesed pilgud koskedele, tõdedes võimast jõudu, liikusime edasi, leidmaks oma hotell, et asjad sinna ära viia. Kuna broneeringus lubati vaadet kosele, siis valetame, kui väidaksime, et kartus pettuse eest hinges ei oleks närinud. Arvasime mõlemad, et tegelikuses on juga kuskil taga peidus ja meile peetakse kõnet sellest, et kuidas hotelli ehitamise algusaastatel 1977 a. oli kõik näha, kuniks suured ja rikka kapitalistid ehitasid oma veer suuremad ja uhkemad hotellid ette jne jne. Saime sissekirjutuse tehtud, uksekaardid kätte ja vajutasime liftis pisut väriseva käega nuppu, mis tähistas korrust 13. Tuppa jõudes aga pidime (vabandus väljendust) perseli kukkuma - vaade oli etem kui üldse lootagi võisime. Et seda kadestusväärset momenti ka teiega jagada, siis siin on pildid meie toa vaatest:

Oma juga, oma vikerkaar - kõik hinnas

Horseshoe Falls e. Hobuseraua kosk 

Uue objektiivi rõõmud - zuumin maailma lähemale :)

Kuna kõht oli pikast jalutuskäigust ja suurest ahhetamisest tühjaks läinud, otsustasime meie külalislahke korteriperemehe nõu kuulda võtta ja minna einestama joa kõrval olevasse vaatetorni, millel nimeks Skylon. Tõesti, vaade oli hingemattev ja söögi hind Kanada keskmist arvestades ei olnud hingemattev.

Eriti maaliliseks muutuv vaade muidugi ööpimeduses, kui kokku pea 20 suurt valgustit suunatakse mõlema joa peale (nii kanada kui ka ameerika omale), mis muudavad teatud intervalli tagant oma värvust. Antud vaate püüdmiseks oli üsna hea koht meie enda hotelli tuba, mis oma asukohalt ning kõrguselt sobis ideaalselt pika säriga öövõteteks. Siinkohal võin öelda, et kuigi piltidel on "Silver Laus ja Kai Visnapuu" autoriõigus, ei ole kuritegu alljärgnevaid pilte oma desktop wallpaper'iks panna :D

Järgmisel päeval ootas meid ees lähem tutvumine joaga ja seda sõna otseses mõttes. Kuna olime soetanud endale "seikluspassid", mis võimaldasid osa saada erinevatest atraktsioonidest, siis üheks meeldejäävamaks oli paljude maailmarändurite "top 10 asja mis ära tuleb teha" nimekirja kuuluv paadisõit hobuseraua keskele. Tulem oli läbimärjad jalad ja muu keha, mis kilest rüü alt kogematta välja jäi ning pöördumatu kõrvuni naeratus, mis oli põhjustatud sellest uskumatust mässavast veemassist, mis sinu ümber kõrvulukustavalt möllab. 156 miljonit liitrit minutis on veemass, mis 54 m kõrguselt alla tuleb. Seda paarikümne meetri pealt ja kolmest ilmakaarest kogeda on unustamatu tunne!

Kuna täna oli 16. juuni, mis täpsemalt tähistab meie ühe kuu möödumist Kanadasse saabumisest, siis sellega kaasnes meil ka üks kohustus. Nendele, kes ei tea, siis eelugu on selline: Nimelt, viimasel õhtul Eestis, kinkis mu vend ja ta elukaaslane meile 11 väikest Eesti lippu. Iga kuu täitumisel (milleks on siis iga kuu 16 kuupäev), peame asetama ühe lipu sinna, kus me sellel päeval parajasti oleme. Ja et ei oleks mingit pettust ja hilisemat verbaalset vaidlust, et tegelikult olime ka kõige kõrgema mäe tipus või siis kõige suurema karu seljas, siis peame sellest ka pilti tegema ning loomulikult teiega seda kõike jagama. Nagu te isegi võite aimata, siis see kord olime me Niagara'l ning sinna me ka oma esimese lipu torkasime. Kuna Niagara Joa juures ei ole kohta, kus turist ei talluks, oli meil tükk tegemist leidmaks vääriline paik, kuhu meie poolt asetatud lipp võiks sobida ilma, et see kellegi poolt ära ei kistaks või tallutaks. Pärast mõningast otsingut leidsime sobiva koha ja siinkohal ka pilt:

Antud veevool moodustab ca 100 m pärast kuulsa Hobuseraua kose, mille veesammast võib ka taustal näha.

Muudest tegevustest võin öelda, et Kai töövestlus läks väga hästi ning teda ootab homme ees tema esimene tööpäev! Jippiii, see vist tähendab seda, et mina võin pikemalt puhata :D

Paar sissekannet tagasi mainisin, et äikesetormid siin on vaatamist väärt. Püüdsin ühte ka tabada mõni aeg tagasi, aga kuna puudub statiiv (veel), et särivõttega teha, siis oli see pigem nagu sportvõttega neutronite sprindi jäädvustamine. Siiski, ca 120 võttest üks tabas ning kuna tõmbasin täna pildid arvutisse, siis stiilinäide ühest tavalisest ca 30 min kestvast tormist:

PS! Antud postitust editeerisin ja postitasin 2 korda, kuna kirjatükk ununes ühtlaselt joonimata (teate küll, vasak ja parem äär on kindla joone järgi). Oleks Kai seda hommikul ärgates näinud, oleks mul tunnistusel ilutsenud "mitterahuldav" :P