Aktiivne nädalavahetus ja sünnipäevagolf - 13.06.11

Viimasest sissekirjutusest on juba mõnda aega möödas ja ma tean et nii mõnedki teist seda pikkisilmi ootavad. Vabandused, ka minu süda jookseb verd, et nõnda laisaks oleme muutunud. Lisaks, antud laiskusel on ka üks väga halb külg, mistõttu püüame teinekord aktiivsemad olla - jube raske on kronoloogiliselt meenutada, et mis siis täpselt juhtus ja emotsioonide edasi andmine muutub punnitamiseks. Kuid siiski-siiski, anname siinkohal endast parima ja loodame, et meie järjekordne kirjatükk teid rõõmustab...

Nädala sees oli palju asjaajamist ja aeg kuidagi möödus linnutiivul. Ajasime enamasti oma rahaasju, et EUR'st saaks CAD ja siis et see CAD ka lõpuks kohaliku konto peale saaks. Kusjuures, pool rahast panime tiguülekandega teele (rahvusvaheline kanne võtab min 3 päeva ja kuna saaja pool oli nii keeruliseks tehtud, siis ei olnud siinkohal Tambeti soovitatud moneybookers'st ka kasu) ja teise poole võtsime automaadist välja. Lõpptulemusel võime öelda, et automaadist välja võttes tuli odavam! ... oleks seda ennem teadnud...

Samas, et raha kontole saada, pidime taaskord ette võtma reisi Eesti Majja, kus asub siis Toronto Eesti Ühispank. Raha kontol, jäime veel telleriga juttu rääkima (tegu siis meie tuttava Kristiinaga), kes tõi lõpuks tagant ruumist välja ka "Minu Kanada" autor Ene Timmusk'i, keda kiitsime toreda ja informatiivse raamatu eest ning arutasime erinevatel teemadel. Kuna paar küsimust jäi õhku, millele nad ei osanud vastata, saadeti meid edasi alla korrusele, kus asus asjuri kabinet ja kes väga ootavat "päris" eestlasi külla. Nii see oli - meid ootas ees üks ülimalt õnnelik ning jutukas vanadaam. Vestluse lõpuks soovitas ta meil külastada ka Eesti Sihtkapitali kontorit, mis asus kõrvalmajas ja kus ka pidavat pikkisilmi oodatama "päris" eestlasi ja isegi kohvi pidavat neile pakutama. Mõtlesime siis läbi astuda ja meid võtsid vastu 2 keskeas naisterahvast, kes tõesti esimese asjana kohe lahkelt kohvi pakkusid. Vahemärkusena pean ütlema, et nende kohvikultuur siin on ikka suhteliselt jube (tundub, et mu maitsemeeled on ära hellitatud hea kohviga), kuid seal õnnestus üle pika aja saada kohvi, mis sai hindeks 3+. Niisiis, jõime seal oma kohvi ja arutasime teemadel "miks tulevad noored kanadasse" ja "sihtkapitali mõte ja vajadus". Ja et ennast näidata tõelise eestlasena, siis lubasime vajadusel ennast ohverdada Eesti kogukonna hüvanguks, mis siis tähendab seda, et oleme valmis osa võtma ja käe külge panema tulevatele üritustele. Eks näeb siis millesse ennast mässisime :)

Seega, päev täis eestlust ja kohtumisi erinevate inimestega, mis oli kuidagi värskendav ja tore.

Ülejäänud argipäevad kulgesid kuidagi rahulikult ja midagi tähelepanuväärset ei toimunud. Kolmapäeval sain kutse ühinemaks väliseestlastega nende suvekodus, kuhu kogunevad ainult mehed ja mängitakse golfi. Kuna jutt oli liikvel, et otsin ka tööd, siis see oli lihtsalt parim koht kuhu minna, kuna ees ootasid juba edukad ja erinevatel ametikohtadel töötavad inimesed, kelle üheks eesmärgiks on aidata maksimaalse nõu ja jõuga teist Eestlast. ÄGE!

Reedel tegime ka kohalikud numbrid lõpuks ära, kuna sõpru on juba üksjagu tekkinud ja suhtlemine muutub kalliks. Käisime läbi enamus teleoperaatoreid ja pidime tõdema, et oleme tagasi keskajas. Pakutavad paketid on mõttetud ja kallid - kui nad vaid teaksid ja kogeksid, mida Eestis pakutakse, siis tõenäoliselt algaks siin mäss. Niisiis, tegime ca 4-5 halvast valikust parima ja meie otsus langes maailmabränd Virgin kasuks. Olles teenendajaga dialoogis ja esitades oma tellimust, hakkab Kai mind veenma, et ma peaks ikka endale uue iPhone 4 ostma ja vana talle andma. Krt, kuidas see nüüd niipidi välja kukkus? Mina oleks pidanud Kaid veenama selles idees. Kuna mõnedes asjades ei tasu naissoole vastu vaielda, siis püüdsin järgida protokolli ja allusin sellele tahtele - Silveril on nüüd taskus uhiuus iföön 4 ja Kai on oma esimese uue Silveri kasutatud ifööni omanik. Kuna oleme uustulnukad ja ei oma krediidiajalugu, siis pidime nr omandamise eest maksma deposiiti ca 6000 kr. Tagastatakse siis kui 6 kuud arved tähtajaliselt tasutud. Arve miinimum (olematu paketisisu eest) on Kai'l naca üle 400 EEK ja mul üle 600 EEK. Ise on nad õnnelikud ja arvavad, et see on normaalne (kusjuures, numbri näitamise teenus on eraldi tasustatav ja minu paketis see puudub. Kui seda tahan, siis ca 100 kr kuus juurde). Seega, kui keegi tahab meie kohalike nr saada, siis küsige julgelt! Arvestades numbri hinda, siis on tegu ikka vääääga väärtusliku nr'ga, mida kõik peaksid enda telefoni tahtma :)

Reede õhtupoolikul oli mul aeg ühineda nädalavahetuseks meeste seltskonnaga. Kuna suvemaja asus nende mõistes küll üsna lähedal (kõigest 300 km), kuid sinna saamiseks on ainuke võimalus auto, siis võeti mind ühest metroojaamast peale. Nagu hiljem teada sain, siis Markus (ma arvan, et tegelikult oli tegu Margusega, kelle nimi on ameerikapäraselt muundunud Markuseks), oli tegelik Balti keti ideeline autor ja Eesti vabastajate seas auväärne tegelane (Markuse üks parimaid sõpru pidavat nüüdne Eesti võimuliidu kaitseminister olema). Tee ja loodus ise meenutas väga Soomet. Kuna Ontario provitsis ei ole väga mägesid (meie mõistes on neid seal tõeliselt palju, aga Kanada mõistes on tegu suht lameda maaga), siis võis leida vaateid, mis ka mingil määral meenutavad Lõuna-Eestit oma tihetate ja puutumatute metsadega. Mida põhja poole, seda karmimaks ja tihedamaks metsad muutusid ja iga mõne hetke tagant ilmes nähtavale taas uus järv. Ka eestlaste maja oli loomulikult järve ääres, mida ümbritsesid tihedad metsad. Kohale jõudes ja autost väljudes kuulsin tuttavat eestikeelset pininat - tegu oli sääskedega, kes armutult sulle kallale lendasid. Suuruselt ja väljanägemiselt täpselt sama sugused ja rääkisid ka sama juttu. Samas, kui sadakond km põhja poole minna, siis pidid sääsed olema juba elevandi suurused ja pidavat oma ohvri puu otsa lennutama, et ta seal tühjaks imeda. 

Õhtul võeti mehiselt napsi, räägiti naljakatest juhtumistest ning teavitati kogu seltskonnale, et Silver otsib tööd, seega hoidke silmad-kõrvad lahti. Mul oli küll tükk tegemist seletamaks, et millist konkreetset eriala ma ihaldaks (10 aastat kokk-kondiiter-keevitajana ei ole just päris kindlat märki suutnud külge panna), kuid loodan, et asjast saab tulevikus asja. Õhtul tehti veel üks õige eesti saun ja juba kell 5 hommikul läksime magama, et siis kell 8 ärgata ja golfi minna mängima. Õnneks oli peale minu hapusid nägusid veel mitmeid (kokku oli kamp ca 20 inimest, kellest enamus jäid vanusesse 45 - 60), mistõttu sobitusin kampa. Väljak ise oli uskumatult ilus ja maaililne (Kanadas on meeletult golfiväljakuid ja antud väljak valiti kanada 6'ks kõige ilusamaks väljakuks)!  

Nagu viimasest pildist ka näha, siis ilm ei olnud just kõige päikesepaistelisem meil seal, aga mõningad hoovihmad ei rikkunud meie tuju siiski. 

Pärast pikka golfamist ootas meid suvemajas ees kuninglik söök, pärast mida aeti uuesti saun kurjaks ja elu läks sauna eesruumis edasi. Pühapäeva hommikul sõitsime tagasi ja jõudes Torontosse, nägin esimest korda päikest terve nädalavahetuse jooksul. Habetunud ja sassis juustega, saime Kaiga kodu lähedal kaubamajas kokku ja sünnipäeva puhul läksin võtsin oma tellitud uue 40-150 mm objektiivi ka lõpuks poest ära (nad olid meeleheitlikult proovinud mulle helistada ja teavitada kauba saabumisest, aga kuna mul nr oli muutunud, siis eesti nr ei tahtnud nendega koostööd teha). Nüüd siis võin pilte teha CN Towerist nii, et taustaks jääb Tallinn :)

Kindlasti mõtlete, et Silver siin suure egoga jahub endast ja enda tegemistest, aga mis sai Kaist? Kai oli õnnelikult tütarlaste kätesse usaldatud ning nad käisid kinos, ula peal ja jooma peal :) Kallid perekonnaliikmed, ärge ehmuge, me ju teadsime, et selline ta on! :P

Täna on Kai terve päeva õppinud agaralt keelt, kuna teda ootab homme ees tema esimene välismaises keeles töövestlus :) Pöidlad pihku!