Kanada elu Eesti moodi ja külastuskäik lõbustusparki - 06.06.11

Tervist kullakesed! Kuigi meist ei ole mõnda aega midagi kuulda olnud, ei ole me siiski unne suikunud, vastupidi, oleme omamoodi põnevusi otsinud. Kuna mõlemail meil on kohustuslik kirjandus Kanadas resideerumiseks loetud ("Sellised nad on... Kanadalased" - kanadalastest läbi huumoriprisma ja "Minu Kanada" - kirjutatud 90'ndail emigreerunud perekonnast), siis tahtsime jubedalt kontakti saada kohalike eestlastega ning ka natuke näha, et milliseks nad on siin muundunud. Seega, nagu varasemast sissekandest võisite lugeda, siis Eesti Majas käies lõime esimestega kontakti ja reedel siis läksime Kristiina kutsel Eestlastega välja. Enne, kui kokku saime, mõtlesime Little Italy'sse Eesti-Itaalia mängu minna vaatama. Jõudsime sinna suht alguseks, kuid kõik viimsed kui baarid näitasid kas tennist (jah, see reketitega ja karvase palliga) või siis Saksa - Austria mängu. Milline endast iga lugu pidav itaalia koht teeb selliseid trikke??? Lõpuks umbes 15'sse baari sisse astudes küsis ukse juures habetunud, maikas, neljakümnendates mees, et kas ma olen Eestlane (võibolla see Eesti koondise särk mu seljas reetis, aga ma ei ole kindel). Noogutuse peale uuris, et ega ma ei tea mis võiks olla mängu seis. Vaatasin talle kurbade kutsikasilmadega otsa ja tõdesin, et tahaks ka ise teada. Seepeale tõusis mees otsustavalt püsti, sammus baari (meie sörkisime sabas) ja nõudis baaridaamilt, et see paneks nüüd õige mängu telekast jooksma. Ja voilaa, pilt oligi olemas ja seis nadi 2:0 (hakkasime nägema teise poolaja teisest minutist). Mõned minutid vaadatud, hüppas baari sisse mingi mees, viskas pilgu ekraanile, bravuuritses, et seis peabki selline olema ja et isegi vähe väravaid on Itaalia löönud ja lahkus. U ca 10 min pärast tuli tagasi, nägi seisu 3:0, bravuuritses veel veidi ja maandus meie kõrvale baari leti äärde. Pärast u 30 sek vaikust silmitses silmanurgast meid, küsis häbelikult, et kust me pärit ja kui kuulis et Eestist (tegelt pakkus ta ise seda suure kõhklusega), siis muutus jube sõbralikuks ja kukkus vabandama. Järgnes väga humoorikas vestlus selle itaallase ja ühe baarikunde vahel, kuidas itaallase üle tehti nalja ja meieni vallandus vabandusterahe, kuidas härra ütles, et ta süda jookseb verd ja ta tõesti ei teadnud :)

Mäng vaadatud, tuju halb selle "ilusa" skoori tõttu, sõnumineerisime Kristiinale edasiste plaanide osas ja selgus, et tema kodu oli u 10 min jalutuskäigu kaugusel meie televiisorist (loe: baarist). Saime Kristiinaga kokku, kohtusime 2 teise Eestlasega (Robi ja Leila) ning liikusime edasi kesklinnast eemale, kus pidid juba ülejäänud Eestlased pidutsema. Kohale jõudes leidsime eest veel 6-7 Eestlast, kes kõik meid avasüli vastu võtsid ja ka oma vahel automaatselt eesti keelt rääkima hakkasid. Siinkohal pean mainima, et enamus neist on 2 põlvkonda väliseestlased, kelle vanavanemad sõja ajal siis Kanadasse põgenesid. Üksikud ei rääkinud eesti keelt üldse (ntx Mai-Liis, kuigi nimi täiesti eestipärane), samas üks poiss rääkis aksendita (Priit - Emigreerusid eestisse 90'dal aastal, kui Priit oli 12 aastane. Käib Eestis vähemasti 2-3 korda aastas). Mida õhtu edasi, seda enam liikus vestlus inglise keelde, kuid egas see meid ei morjendanud. Seltskond oli lõbus, naljad olid head ja ka tuju oli hea. Kuna algne eesmärk oli minna Blues'i festivalile, mis toimus lähedal asetsevas pargis ja kuni kl 22:00'ni, siis juba ca 21:30 me hakkasimegi liikuma. Loomulikult kohale jõudes saime kuulata veel lõpuloo ja oligi läbi. Jällegi, see kedagi ei morjendanud ja edasi liiguti lähedal asuvasse baari. Rääkisime erinevatel huvitavatel teemadel, vahepeal hiilgasin oma läti keele oskusega (kuna kõik üritasid meenutada, et kuidas lätis Harry Potter film oli kinos kirjutatud ja ma päästsin nad agooniast - Harrys Potters äkki? - kõik noogutasid ja plaksutasid :P) ja meid tervitati Kanadasse tuleku puhul ja lubati, et see suvi meil igav ei hakka. Me ei kahtlegi selles :)

Ühispilt, mis tehtud jalutuskäigul muusikafestivalile

Rain'i "Tere tulemast Kanadasse! See suvi Teil igav ei hakka" kõne.

Isegi Kai hakkas suurest hirmust õlut jooma :D

Ja et sellest kõigest veel vähe oleks, siis õhtu teiseks naelaks sai meie kodutee. PS! Kõik, kes Kanadasse plaanivad tulla, te hakkate tõenäoliselt asju nüüd kiiresti pakkima ja pileteid ostma :)

Nimelt liikusime metrooga kodu poole, kui järsku u poolel teel teavitas metroojuht, et kahjuks on järgmine peatus viimane ja sealt edasi viib buss. Olime selleks hetkeks nii väsinud, et antud uudise peale vajusid suunurgad kandadeni. Kuid pidime oma arvamust muutma. Nimelt, niipea kui bussi uksed kinni pandi, hakkas bussijuht rahvaga läbi mikrofoni suhtlema ja sisuliselt stand-up comedy't tegema. Rääkis anektoote, laulis ühele tütarlapsele sünnipäevalaulu jne. Reis kulges tõsise naerutähe all! 

Kahjuks aga sai see järgmises metroode ristumise jaamas läbi ja pidime taas maa alla oma tee leidma, kus kolksuv metroo ja puudusid anektoodid. Lõpuks kodus ja kogu reisi aeg oli kokku- tatadadaaa.... trummipõrin... ikka veel trummid põrisevad.... veidi üle 2 tunni. Sellised on siis siin vahemaad ja kaugused, et jõuda reede öösel (kui ühistransport siiski suhteliselt tühi ja liigub oma maksimumkiirusel) peolt koju. Jah, tunneks ühistranspordi süsteemi paremini, saanuks ka tunniga hakkama, aga ei hakanud keset ööd riskima, et tõestada oma teadmisi selles vallas. 

Täna käisime kohas, mis otsetõlkes tähendab Kanada imedemaad. Tegu siis kanada suurima lõbustuspargiga. Kuigi valisime meelega esmaspäevase päeva, seisime ikkagist silmitsi meeletu rahvamassiga ja ainuüksi pileti ostmiseks pidime ca 1,5 h järjekorras seisma. Samas, 1 korra pilet kehtib 2 korda, (jah, nii imelik, kui see lause ka ei kostunud, siis nii see on), mis tähendab, et saame kaotatud aja tagasi teha ka mõnel teisel päeval. Sisse minnes leidsime eest tõsised ameerika mäed, hingematvad atraktsioonid, kus sind sisuliselt kuule vinnatakse ja siis vabalennus maa poole lastakse jne. Et üles ärgata, siis võtsime ühe mäe kohe ka ette. Kai küll proovis viimasel hetkel alt ära hüpata, kuid võttis siis viimasel sekundil julguse kokku ja ei pidanud kahetsema - kuna sõit tõmbas hinge kinni, kiljus terve aja ja silmi kordagi lahti ei teinud! Milline meeldiv kulgemine see oli! :D

Mõningad näited sealsetest atraktsioonidest:

Tuulutaja

Loksutaja

See täpp seal üleval pilve juures on kogum 3'st inimesest, kes siis niidi otsas lahti lastakse ja kes suure hooga alla ja ette poole hakkavad liikuma. Selle atrakstiooni juures kiljus Kai'gi, kuigi me vaid vaatasime seda :D

Peale seda kui olime jõudnud ära käia kolmel atraktsioonil, esitas Kai mulle väljakutse, et ma võiksin talle võita looma. Nagu me mehed teame, siis 

a) Väljakutsed meile meeldivad

b) Meie macholikus ei lase ju "ei" üelda, et mitte paista mökuna

..mistõttu kukkusin rõngaid loopima:

Ja kuna eks ma olen natuke ka osav, siis härra võitis prouale tagasihoidliku auhinna:

Aga selle auhinnaga kaasnes võitjale veel üks auhind - nimelt pidi võitja selle koju tassima. Kuna see väike ahvipoeg tuli kohe välja lunastada, siis sellega oli pargipäev läbi ja ragistasime ajusid, et kuidas kurat me sellega koju küll saame. Aga ega muud kui, et gorilla selga ja liikuma. Õnneks leidsime mõne hetke pärast bussiliini, mis meid koheselt metroosse viib (kuna põhimõtteliselt olime Toronto eeslinnas ja metroo on Torontos, siis oli sinna üksjagu maad). Kui bussiga oli veel hea sõita, sest loom soetati kuhugi alla pakiruumi, siis ees ootas meid tiptunni metroo, mis tavaliselt pungil rahvast täis. Ja pettuma ei pidanud ka seekord. Trügisime oma koduloomaga peale, endal peas rõõmus nägu, ja liikusimegi kodu poole. Meid saatis meie reisil pidevalt palju kadestavaid, rõõmsaid ja tüdinud pilke, kui me igale poole proovisime sellega mahtuda. Paljud uurisid, et kas tõesti on see nii suur?! Metroos tegi juht nalja, et peame lisapileti talle ostma ja üks bussiuht uuris, et kes sellega mängima hakkab. Lõpuks jõudsime koju ja peab tunnistama, et tõesti on see gorilla hiigelsuur - pole teda õieti paigutadagi siin...

Vat sellised seiklused on meil olnud! Järgmised seiklused juba siis järgnevates sissekannetes ;)