San Francisco ja Napa Valley

On Neljapäev, 31 Mai ja lebame mõnusas 35 kraadises soojas ühes kämpimisplatsis keset kõrbe. Külakese nimeks on Lake Isabella ja kämpimiskoht on kõikide mugavustega, k.a bassein ja internet! Kai just lõpetas kartulisalati valmistamise ja nüüd me siis pugime seda ja naudime kõrvetavat kõrbetuult (kusjuures tõesti naudime :). 

Igatahes, meie tavapärastes sissekannetes ei ole me kunagi olevikust rääkinud, seega ka nüüd räägime ikkagist sellest, mis minevikus tehtud. Viimane pea nädalake sai siis enamasti veedetud San Franciscos, mis meie mõlema meelest on kõige ilusam ja sõbralikum linn, mida siiani külastatud. Siinkohal sobib edasise mõttekäigu jätkamiseks üks vahepala:

San Francisco

Nagu ka laul kirjeldab, siis on tegu ühe väga sõbraliku ja hubase linnakesega. Eks omajagu on sellel süüd ka kunagisel hipimekal, mille mõjusid oli veel siin-seal märgata. Inimesed olid tavapärasest põhja-Ameerikast tunduvalt enam easy-goin ja puudus selline üldine ülbus või siis "tule siia las ma müün sulle midagi kohe ja suures koguses". Chillid mööda linna ringi ja keegi sind ei tülita ja kõik tegelevad oma rütmis, oma asjadega. 

Saabusime SF'i reedel ja ööbimiskohta meil ei olnud. Tee peal sai üle interneeduse broneeritud üks motell Vallejos, mis on ca tunnikese autosõidu kaugusel SF'st. Kohale saabudes tabas meid pehmelt öeldes sokk (karmilt öeldes šokk), kuna tegu oli pisut gheto laadse linnaosaga ja motell selline prostitutsiooni vahendamise keskladu. Kuna liiga hilja oli muudatusi teha, siis otsustasime öö seal siiski ära veeta ja hommikul varvast lasta, et mitte iialgi sinna tagasi pöörduda. Õnneks jäi see kogemus ainsaks negatiivseks kogu selle linna ja eeslinnade külastamisel. Edasised ööd veetsime ühes kämpimiskohas ca 40 min kaugusel SF'st. Kuigi tegu oli Memorial Weekendiga (veteranide päev), kus kõik ööbimiskohad on kolmes kihis üle bookitud, õnnestus meil sinna siiski koht saada. 

Kõiksugu "must see" turismikohad said läbi käidud ja enamgi veel. Ainukesed asjad, mis jäid kripeldama, oli Alcatraz ja Golden Gate Bridge 75 aasta juubel. Esimesega siis olukord, kus tahtjate hulk on niivõrd suur, et pileteid saad osta ette min 2-3 päeva. Kuna olime selleks ajaks planeerinud olla juba mujal, siis jäi sinna sisse ka piilumata. Golden Gate Bridge 75 aasta juubel - üritustest saime osa aga ilutulestiku magasime maha. Orginaalis oleks sünnipäev pidanud olema esmaspäeval, aga ilutulestik otsustati teha ära pühapäeval. Valetan, kui ütlen et me päris ilma sellest jäime - kuulsime pauke 60 km eemal olevasse kämpimisalasse ja lootsime, et tegu on peaprooviga... njaaa, ei olnud. Aga vähemasti oli üldmulje linnast niivõrd hea, et need pisidetailid ei muutnud antud külastust kuidagimoodi halvemaks.
Ilm oli SF's selline jahedama poolsem, mis on põhjustatud ookeani hoovustest. Niipea, kui linnast välja sõitsid, oli jälle palav, jahedast hoovusest polnud märkigi.
Ära sai käidud ka maailma kõrgeima IQ'ga piirkonnas, milleks siis Silicon Valley. Kuidagi sobisime kohe sinna...

Napa Valley

Viimasel päeval sõitsime veidikene põhja poole, kus asub kuulus Napa Valley veinipiirkond. Veetsime seal ühe täispika päeva ja külastasime ühte suurimat veinimõisa - Beringer. Asutatud 1876 sakslaste poolt, mis alates 2000 algusest on austraallaste omanduses. Tegime seal ka ühe tuuri koos veinimaitsmisega ja kuulasime selle koha ajalugu. Eriliseks teeb antud veinikasvatuse asjaolu, et nende veinikeldrid on kõik raiutud mäe sisse tunnelitesse, mis asetseb kokku 5 korrusel, kogupikkusega 200 jardi korrus. Päeval ja õhtul käisime söömas kohalikes restoranides, millest esimene jättis ülimalt sügava mulje, kuna asetseb keset veiniistandust ja kogu restoranis vaja minevad ürdid kasvatatakse tagaaias. Toidu tellimisel kapsas kokk niitudele ja korjas vajamineva ja siis pani kalopiga tagasi kööki. 

Napa Valley's olevad linnad (Napa, St Helena jne) on ise sellised hubased ja sõbralikud ja vastupidiselt oodatule mitte üldse turismikad. Seal küll käib palju rahvast, aga ei ole üles ehitatud nii, et tunneks, et oled järgmises Hollywoodis, kus kõik on müügiks. Linnades puudub sisuliselt transpordisüsteem ja distantsid erinevate kohtade vahel on üsna suured, mistõttu on auto olemasolu hädavajalik. 

Nüüd siis Sequoiad nähtud ja põrutame edasi jahedasse Death Valley'sse, kus hetkel sooja 45 kraadi. Sealt edasi Las Vegas ja Grand Canyon, kus ei ole sugugi jahedam. Aga nagu sissekande alguses üks tark mees ütles, siis ärgem rääkigem olevikust, mistõttu järgmine sissekanne räägib juba sellest, mis siin tehtud ja mis tulemas. 

Over and out!