Karjääriahvid - 16.09.11

Eneselegi imestuseks avastasin antud sissekande alustuseks, et eelmisest kirjatükist on juba enam kui 2 nädalat möödas... Küll lõbutsedes aeg lendab! Meie interneeduse (interneti - toim) passiivsuse aluseks on olnud asjaolu, et oleme suutnud oma vaba aja enamasti tööga ära sisustada. Nagu isa meied hellitavalt kirjeldas, siis on meist saanud tööahvid. Tänud, armastame sind ka! :) Kui ei ole parajasti tööd tegemas, siis on meie vaba aeg kulunud enamasti korteri peale - vaja siinse paberimajandusega tegeleda v siis IKEA kaubandusvõlusi naudelda, et sisse kolides päris 4 seina vastu ei vaataks. Esmaspäeval jõuab viimaks kätte see meie kauaoodatud kodutute ülestõusmispüha, kus peale pea 5 kuud kodutut elustiili endale "oma" elamise saame. Sweet! 

Muidugi kaasnevad meie kodusoetusega ka mugavad kulutused, kuna üüri tuli ette maksta ja mööblit on vaja soetada ja igasugu muud bürokraatiad kummardada veel lisaks, mis maksab pool kuningriiki, siis lõpptulemina võib öelda, et tegu on olnud ühe kuradima kuluka ja aegasööva ettevõtmisega, mis lõpuks on peaaegu lõpusirgel ja esmaspäevast oleme õnnelikud koduomanikud. Olete kõik soolaleivale teretulnud!

Nagu eelnevalt mainitud, siis meie vahepealne eluperiood on tagasi melie tuttavas rütmis ja tempos, mis on neandertaallase moodi töö rügamine. Samas, peab tunnistama, et me mõlemad oleme sellega rahul! Kai jätkuvalt töötab Toronto kõige ägedamas "tule koledana ja lahkud ilusana" büroos ja ka minul läheb asi tõusuteel. Peale 2 nädalat sain pisikese ametikõrgenduse, mis andis mulle volituse hakata inimesi välja õpetama meie töös ning eile hommikul sain ka oodatud suurepärase uudise, et nimelt hakkan oma tiimi ehitama ja üks kohalik Portugalane, keda välja õpetasin, sai koheselt ka minu tiimi esimeseks liikmeks. Kokkuvõttes tähendab see, et inimesed minu tiimis hakkavad mulle palgalisa teenima ja loodetavasti üsna varsti ületab tiimi töö pealt teenitav mu enda teenitavat sissetulekut. Olukord on põnev ja töö on äge. Täna anti mulle ka käsk siinsed juhiload taskusse saada, sest firma ostab mulle auto, et tööd saaks operatiivsemalt teha. Peab vist selle bürokraatiaratta ette võtma ja sellega ragistama hakkama...  Eelmisel nädalal sõitsime kogu kontoriga Ottawasse, kus sai veedetud pea terve nädal. Kuna fookus oli tööl ja raha teenimisel, siis turismi üleliia palju viljeleda ei saanud. Küll aga võtsime ennast ühel hilisõhtul kokku ja käisime vaatamas sealset parlamendihoonet. Vaade oli ilus ja võimas aga peab tunnistama, et sellega sisuliselt kogu "vaata mind, ma olen maailma teiseks kõige suurema riigi pealinn" linna ilu peatubki. Oluliselt rohkem selles linnas just vaadata ei ole! Küll aga oli trip ise üle ootuste äge ja töö mõistes tõeline eneseületus ja -tõestus. 

Hmm, mis veel vahepeal põnevat on toimunud...? Natuke värises maa, siis kui Bostoni kanti värin tabas (väga tunda ei olnud seda, kui just majas sees ei olnud). Samuti saime New Yorki räsinud tormi ääreala tunda. Otsest kahju see siin ei tekitanud, aga kuna olin tol päeval tööl, siis oli tõsiselt raske tuulega kakelda ja lisaks veel tööle 100% fokuseerida ennast. Ilm on ka viimastel päevadel ära keeranud ja mõnusast soojast hilissuvest sai järsku Eesti ilm :S. Samas on lootust, et see on ajutine, sest juba järgmiseks nädalaks lubab sellist 20+ piirimail sooja päikesepaistet. Ikkagist lõunamaa ju (küll mitte päris Lõuna-Saksamaa, aga peaaegu)!

Täna on ka kurikuulus rahvusvaheline suurpüha - lipupüha, mille ülistamiseks sai lausa "made in Sarapuu" retsepti järgi  kook küpsetatud. Siin ka meie kohustuslik pilt, mis siis on tehtud juba kõikidele lugejatele teada ja tuntud tegelaskuju Kristiina juures, kus ka oma viimaseid öid veedame:

Siit ka muid pilte tegemistest ja toimetamistest viimaste nädalate jooksul:

Kohalikega juttu vestmas ja tarkusterasid selgitamas.

Mälestustahvel tööõnnetustes hukkunutele

Kohalikud kurjamid

Pärast kuritööd põgenemisega just kiiret pole...

Öine äärelinn

Alati aktiivne ja koormatud kellaajast olenemata - HWY 401